''Aita mind, et ma võiks seda ise teha''

Montessori  pedagoogikas lähtutakse igast lapsest ja tema arengust.  Laps õpib läbi kogemuse. Loomulikult arenev ehk tasakaalustunud laps on kasvatuse suurim eesmärk. Kasvamine on keeruline protsess. Peategelane on laps.  Lastes lapsel tegutseda nii füüsilises kui vaimses keskkonnas – on parim  viis last aidata.  Julgustades teda olema tema ise, olles talle toeks iseendaks kasvamise keerulisel ja huvitaval teel. Olulisel kohal on ettevalmistatud keskkond, mis arvestab lapse arenguvajadusi:

· lapse jaoks on esikohal liikumis-ja tegevusvabadus;

· lapsel on võimalus järgida seesmist katsetamisvajadust, õppida seda, mis just sel hetkel on temale oluline;

· laps saab tunda end tegevuse algatajana;

· mööbel on lapsele sobiv, õppevahendid on avatud riiulitel;

· igal vahend on paigutatud vastavale kindlale kohale nii, et uue tegevuse otsijal oleks terviklik ülevaade ümbritsevast;

· korrastatud ja huvitavas ümbruses areneb lapse algatusvõime.

Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele erinevas vanuses. Laps saab vabalt valida meelepäraseid tegevusi. Õppevahendite kasutamine aitab lapsel luua tervikliku maailmapildi, mille laps omandab läbi harjutamise ja isikliku kogemuse. See aga loob aluse lapse positiivsele enesehinnangule. Montessori pedagoogikas on oluline roll täiskasvanul, kes loob tingimused lapse arenguks. Montessori õpetaja täidab talle usaldatud austavat ülesannet olla lapsele saatjaks inimeseks kasvamise teel.